Veebruar 2024 - Mida ütlevad Prantsusmaa päritolutunnistuste okjsonid turuhindade kohta

Päritolutunnistuste hind oli 0.83€-1.36€ viimasel Prantsusmaa riiklikul oksjonil. Oksjonil müüdi 4922 GWh jagu päritolutunnistusi 2023 november tootmisperioodiga. See on tekitanud meie liikmete seas arutelu päritolutunnistuste (GO-de) hindade ajaloolise liikumise üle. Sageli küsitakse meilt, kas hinnad tõusevad või langevad. Kuigi me ei ole selgeltnägijad, võime ajaloolisi hindu analüüsides paremini mõista, kuidas hinnad on aja jooksul muutunud ja mis seda mõjutab.

Rahvusvahelised GO-de oksjonid on kujunenud oluliseks hinnasignaalide allikaks. Aina enam ootavad nii ostjad kui tootjad igakuiste oksjonite tulemusi, enne kui oma tehinguid sõlmima hakkavad, et saada aimu turuhindadest.

Prantsusmaa riiklikud oksjonid on ajalooliste hindade jälgimiseks üks parimaid allikaid. Oluline on märkida, et Eesti päritolutunnistuste hinnad ei pruugi täpselt Prantsusmaa omadega ühtida, kuid annavad siiski hea ülevaate turu trendidest. Tähtis on teada, et Eestis saab Prantsusmaa GO-sid kasutada samadel tingimustel kui kodumaiseid GO-sid. Sama kehtib ka vastupidi.

‍

2019–2021: Oksjonite algus ja hinnatõusu stardipauk

Alustame oksjonite algusest. 2019. aastal olid hinnad veel tagasihoidlikud, märtsis näiteks 0.22€ kuni 0.96€ megavatt-tunni (MWh) kohta. Siis hakkasid tuuled pöörduma. Järk-järguline tõus viis 2021. aasta aprilliks hinnad 0.34€ kuni 0.6€ vahemikku. Novembriks olid hinnad tõusnud 1.03€–1.34€ MWh kohta. Seda põhjustas nõudluse kasv, üldine optimism taastuvenergia sektoris ja osaliselt ka teatav spekulatsioon.

2022: Tipphetk ja õppetunnid

Aasta alguses nägime ajaloolist hinnatippu – hinnad ulatusid 1.71€-2.28 €/MWh jaanuaris kuni peadpööritava 7.76€ - 8.12 €/MWh augustis. Suurt rolli mängisid kuivad talved ja üks kuivemaid ja kuumemaid suvesid Euroopa ajaloos. Siinpuhul on oluline teada, et  Norra on Euroopa suurim päritolutunnistuste eksportija. Kui Skandinaavias on kuiv ilm, toodavad hüdroelektrijaamad vähem elektrit, mis viib päritolutunnistuste turu pakkumise defitsiiti.

2022–2024: Hinnalangus ja mõjud

Nagu iga hea loo puhul, ei saanud tõus olla lõputu.Kuigi 2022. aasta detsembris olid hinnad veel kõrged, 5.3€-7.69€/MWh, hakkas 2023. aasta keskel langustrend, mis viis meid 2024. aasta veebruari tulemusteni, kus oksjonil müüdi kõik päritolutunnistused hinnaga 0.83-1.36 €/MWh.

Mis siin juhtus?

Podcastis “Montel Weekly” tõi Daniel Arnesson välja, et turu nõrkuse esimene märk oli Itaalia riiklik oksjon. Alghind oli liiga kõrgele seatud ja kõiki GO-sid ei õnnestunud maha müüa, mis põhjustas dominoefekti ja hinnalanguse.

Kas põhjuseks oli turu küllastumine või lihtsalt ratsionaalsem lähenemine hindadele? Tegelikult oli selle drastilise hinnalanguse taga mitmeid põhjuseid.

Üks olulisemaid tegureid oli suur ülepakkumine. Ülepakkumine muutus eriti märgatavaks 2023. aasta keskel, kui suurenenud sademete hulk tõstis hüdroenergia tootmise oluliselt kõrgemale 2022. aasta tasemest. Augustis koges Norra ekstreemseid vihmasadusid, põhjustades mitmes kohas üleujutusi. Ainuüksi 8. augustil 2023 sadas Oslos sama palju vihma kui terve 2022. aasta juunikuu jooksul kokku (58 mm).  Lisaks tõid august ja september endaga soodsad tingimused tuuleenergia tootmiseks, andes ülepakkumisele veelgi hoogu juurde. Kokkuvõttes olid 2023, ilmastikutingimused ebaharilikult soodsad taastuvenergia tootmiseks ning need kutsusid esile päritolutunnistuste turul raske ülepakkumise. 

Teiseks oluliseks põhjuseks olid makroökonoomilised tingimused, mis viisid madalama elektrinõudluseni ja seeläbi väiksema elektritarbimiseni. Samal ajal on Euroopas taastuvenergia sektor kiiresti kasvanud.

Viimaks on oluline märkida, et paljud riigid on keelanud eelmise aasta päritolutunnistuste kasutamise jooksva aasta elektritarbimise tõendamiseks. Näiteks ei luba Saksamaa ja Hispaania 2024. aastal kasutada 2023. aasta päritolutunnistusi. Sest Saksamaa on Euroopa suurim päritolutunnistuste importija, siis Saksamaa reeglid päritolutunnistuste kasutamise kohta avaldavad märkimisväärset mõju kogu Euroopa turule.

Kõik need tegurid kokku viitavad keerukale ja dünaamilisele turule, kus hinnad on tugevalt mõjutatud nii sisemistest kui ka välistest teguritest.

Kas nüüd on oodata hinnatõusu?

Hinnatõusu ennustamine on keeruline. Märts toob endaga kaasa paljude Euroopa suurettevõtete nn “disclosure deadline’i”, kus nad peavad avalikustama oma roheenergia päritolu ja ökoloogilise jalajälje.  Kuidas turuosalised selleks valmistunud on, jääb veel näha. Üks asi on selge: 2024. aasta värske toodang müüb praegu kuni 2,5 korda kõrgema hinnaga kui eelmise aasta oma. Tulevikus plaanime sellel teemal teha põhjalikuma analüüsi. Kui oled sellest huvitatud, siis liitu meie uudiskirjaga siin.

Pikemas perspektiivis mõjutavad GO-de hindu enim ilmastikutingimused, roheline liikumine, toetusskeemid ja regulatsioonid, mis ergutavad ettevõtteid GO-sid ostma.

Mis on loo moraal?

Prantsusmaa näide näitab, et taastuvenergia turul ei ole midagi kindlat peale muutuse. Hindade volatiilsus on märk sellest, et oleme veel õppimisjärgus ja ilm mängib tohutut rolli. Ühtlasi kiire hinnakasv peegeldab taastuvenergia sektori kasvavat tähtsust ja mõju laiemale energiaturule.

Üks selge õppetund on, et GO-dega spekuleerimine on riskantne. Oleme kohtunud mitme rahvusvahelise turuosalisega, kes on oodanud liiga kaua müümist ning on nüüd olukorras, kus nende päritolutunnistused on aegumas. Nad on nüüd sunnitud juba madalseisus turul oma päritolutunnistusi müüma allahindlusega. Värskele toodangule on kõige suurem tarbijate nõudlus regulatsioonide tõttu, ning lisaks sellele kannab ka kõige suuremat spekulatiivset preemiumi kauplejate seas. Järeldusena usume, et regulaarne müük on mõistlik, et maksimaalselt ära kasutada värske toodangu preemiumit ja samal ajal vähendada riski müüa just turu madalaimate hindade ajal.

‍