Topeltaruandlus GHG Protocoli järgi nõuab praegu kahte arvutust ja kahte tulemust. Organisatsioonid arvutavad 2. ulatuse heitkoguseid kaks korda erinevate metoodikate alusel: asukohapõhised näitajad, mis kasutavad piirkondlike ametiasutuste võrgukeskmisi tegureid, ning turupõhised näitajad, mis hõlmavad jääkmiksi andmete ja lepinguliste instrumentide tegureid; viimaseid tunnustatakse kehtivana ainult siis, kui need vastavad GHG Protocoli kehtestatud kvaliteedikriteeriumidele või, kui neist kõrvale kaldutakse, kohaliku avalikustamisraamistiku kriteeriumidele.