Topeltaruandlus GHG protokolli järgi nõuab praegu kahte arvutust ja kahte näitajat. Organisatsioonid arvutavad 2. ulatuse heitkoguseid kaks korda erinevaid metoodikaid kasutades: asukohapõhised näitajad, mis rakendavad piirkondlike asutuste võrgu keskmisi tegureid, ning turupõhised näitajad, mis arvestavad jääkseguandmete ja lepinguliste instrumentide tegureid; viimaseid loetakse kehtivaks ainult siis, kui need vastavad GHG protokolli kehtestatud kvaliteedikriteeriumidele või, kui neist kõrvale kaldutakse, kohaliku avalikustamisraamistiku kriteeriumidele.