Vintage ehk elektritootmise ajatempel viitab tootmiskuupäevale või ajavahemikule, mil taastuvenergia, mida jälgitakse EAC-ga, toodeti. Aruandlusraamistikud ja vastavusskeemid kasutavad seda vintage’i vastavusse viimise reeglite kehtestamiseks, mis määravad, millised sertifikaadid on kasutamiseks sobilikud. Näiteks „2025. aasta vintage’i“ EAC-d kannavad 2025. aastal toodetud elektri taastuvenergia atribuute. Kuna iga sertifikaat sisaldab tootmise metaandmeid, rakendatakse aegumise tähtaegu alates tootmise hetkest. Pärast seda perioodi on sertifikaadi vintage kasutamiseks liiga vana ja tehniliselt väärtusetu, mistõttu vanema vintage’iga EAC-d maksavad aegumisele lähenedes ka vähem. Mõned skeemid võivad sertifikaadid keelata juba enne aegumiskuupäeva, isegi kui need on registris tehniliselt endiselt kehtivad. Näiteks Green-e® nõuab, et sertifikaadid oleksid aruandeperioodi suhtes maksimaalselt 21 kuud vanad, ning RE100 soovitab seda kui „mõistlikku tava“. See takistab ettevõtetel vanade sertifikaatide kasutamist taastuvenergia tarbimise väitmiseks ning tagab, et väited peegeldavad kaasaegset tootmist. Just sellised standardipõhised vintage’i nõuded loovad ka toimiva aegumise I-REC-idele, hoolimata nende registri tähtajatust kehtivusest.
