Elektri ostulepingud seovad elektriostjad konkreetsete tootmisüksustega 10–25-aastaste, vahel ka pikemate lepingutega, mis võimaldab pikaajalist riskimaandamist ja prognoositavust elektri hinna osas. Füüsilised PPA-d tarnivad elektrit, tavaliselt võrgu kaudu. Finants-PPA-d (nn virtuaalsed PPA-d ehk hinnavahelepingud) arveldavad lepingu fikseeritud hinna ja hulgiturunäitajate vahelise vahe. Taastuvenergia PPA-d on turupõhise Scope 2 raames lepingulised instrumendid, sest keskkonnaatribuutide õigused kanduvad üle: tüüpilised PPA struktuurid sisaldavad sõnaselgelt sertifikaatide ülekandmist.