Elektri ostulepingud seovad elektriostjad konkreetsete tootmisüksustega 10–25-aastaste, mõnikord ka pikemate lepingutega, võimaldades pikaajalist riskimaandamist ja prognoositavust elektri hinna osas. Füüsilised PPA-d tarnivad elektrit, tavaliselt võrgu kaudu. Finants-PPA-d (nn virtuaalsed PPA-d ehk hinnavahelepingud) arveldavad lepingu fikseeritud hinna ja hulgiturunäitajate vahe. Taastuvenergia PPA-d on turupõhise Scope 2 all lepingulised instrumendid, sest keskkonnaomadused kanduvad üle: tüüpilised PPA struktuurid hõlmavad sõnaselgelt sertifikaatide ülekandmist.