Kuidas mõjutavad GHG protokolli muudatused geograafilist vastendamist Euroopas?

GHG protokolli 2. ulatuse kavandatavad muudatused ei ole küll veel kinnitatud, kuid vastuvõtmise korral tooksid need kaasa põhjaliku, struktuurse muutuse selles, kuidas ettevõtted hangivad taastuvenergia sertifikaate üle piiride.

Õigete sertifikaatide hankimisel usutavate väidete esitamiseks eri eraõiguslike aruandlusraamistike alusel on tõeliselt ebaproportsionaalselt suured tagajärjed – seetõttu loome Solderas eeldused, et Euroopa ostjad saaksid meie platvormil toime tulla üha karmistuvate geograafilise tarnitavuse reeglite trendidega.

Milliseid muudatusi prognoositakse?

Lähtudes sellest, mida konsultatsioonidokument GHGP kohta tegelikult ütleb, on kõige tõenäolisemad muudatused usutavas hankes (Euroopas) järgmised:

• Pakkumistsoonipõhised piirid
• Ülekandevõimsuse tõendid või lepingud (ainult piiriüleste väidete korral)

Mida see praktikas tähendab?

Praeguste tavade järgi saab Saksamaal või Madalmaades tegutsev ettevõte hõlpsasti osta päritolutunnistusi Islandi tootjatelt. Kuigi RE100 turupiiride järgi ei kvalifitseeru need RE100 usutava väite jaoks, on GHG protokolli „sama turu“ kvaliteedikriteerium praktikas võimaldanud laiemat piiriülest vastendamist, kui kavandatavad tarnitavuse reeglid nõuaksid. Kavandatavad muudatused piiraksid seda liigagi tuttavat korraldust.

Lisaks võivad muutused puudutada ka mitte-saarte tootmiskohti, nt Norrast. Tarnitavuse nõuded tõenäoliselt eeldavad, et sertifikaadid pärinevad tootmisest, mis suudab füüsiliselt tarnida elektrit tarbimiskoormuseni määratletud territoriaalsete turupiiride sees. Põhjamaade GO kasutamine Madalmaade tehase katmiseks kvalifitseeruks vaid juhul, kui suudetakse tõendada füüsilist ülekannet kinnitatud piiri sees – ja seda on praktikas üsna keeruline teha.

Kui need muudatused rakenduvad, on otsene ja mehaaniline tulemus see, et hankesurve koondub kohalikele ja allpiirkondlikele GO varudele. Piirkonnad, mis on pikka aega eksportinud odavaid ja rohkelt ülejäävaid sertifikaate, näeksid, et need instrumendid kaotavad ostjate jaoks väljaspool uusi piire sobivuse. Defitsiidis riigid seisaksid samal ajal silmitsi pingestatud pakkumise ja kõrgemate hindadega. GO turud on seda kujunevat dünaamikat juba varajases vormis näidanud: kui ülejäägiga (netoeksportijatest) piirkondadest pärit mahud püsivad tavaliselt üsna odavad, siis riikides, kus on kehtestatud geograafilised piirangud – nagu Ühendkuningriigi REGO-d pärast Brexitit – võivad hinnad piiratud tingimustes turul järsult üles hüpata. Selle trendi edasine võimendamine aruandluskõlblikkuse muudatustega on tootjate stiimulite seisukohalt positiivne samm, jättes ostjad konkureerima üha kahaneva kvalifitseeruva tootmise hulga pärast just nendel turgudel, kus näljane nõudlus on suurim.

Millise riskiga seisavad silmitsi ettevalmistamata ostjad?

Muutused tulevad, olenemata sellest, kas oled valmis või mitte. Siin peitub sageli tähelepanuta jääv ja tegelikult üsna märkimisväärne risk.

• Praegu – Iga tarbimine, mida ei kata GHG protokolli järgi kvalifitseeruvad instrumendid, tuleb raporteerida asjakohase turupiiri ja ajavahemiku jääkmiksi heitetegurite alusel. Ettevõtted võivad kasutada varuvariandina võrgu keskmisi tegureid, kui jääkmiks pole kättesaadav
• Kavand – varuvariantide lõpp. Kui konkreetse piiri kohta jääkmiksi andmeid ei ole, nõuab kavand fossiilkütustel põhinevat vaikimisi väärtust: omapärast ja karistavat heitetegurit, mis arvestab üksnes fossiilset tootmist; võrgu keskmisi näitajaid (neid, mida kasutatakse asukohapõhises aruandluses) ei lubata enam varunäitajatena.

Seetõttu on nende kvalifitseeruvate, geograafiliselt vastendatud sertifikaatide kindlustamine õigetest turupiiridest ostjate jaoks väga pakiline fookus: muret ei tekita üksnes geograafiline karmistumine, vaid kasvab ka tõenäosus, et aruandlusnumbrid halvenevad (läbi jääkmiksi). Ettevõte, kellel on täna aastane katvus terviklik, võib peagi avastada, et märkimisväärne osa Euroopa taastuvast tarbimiskoormusest liigitatakse seniste meetodite järgi ümber mittetaastuvaks üksnes seetõttu, et hankestrateegiad pole uute piirjoontega kohanenud ja asukohapõhised tegurid ei saa enam „päeva päästa“. Lühidalt: ring tõmbub koomale. Selle jälgimine kümnetel turgudel, kus registrite võimekus on erinev ja reformide ajakavad nihkes, võimendab algselt hankeküsimusena algavat teemat tõeliselt ulatuslikuks andme- ja operatsiooniprobleemiks.

Kuidas saavad ostjad ette valmistuda?

Iga võimalik muudatus soosib organisatsioone, kes suudavad hankida verifitseeritud, piiri sees kehtivaid sertifikaate ning dokumenteerida tühistamise täpselt eri jurisdiktsioonides.

Platvormid nagu Soldera, mis ühenduvad võimaluse korral enam kui 30 EAC registriga ja pakuvad verifitseeritud tühistamisavaldusi koos ekspordivalmis dokumentatsiooniga, annavad väga praktilise võimaluse säilitada sertifikaatide kõlblikkus, kui geograafilise vastendamise reeglid Euroopas tõepoolest karmistuvad. Ole valmis!